läbi päikesekuma

joonistub taevasse mu inispiratsioon

tuulte lummavas soojuses

õndsas ootuses aknal kohvi ma joon

kuusõõr päikese kaisus

pilved jooksevad, kui tallinn-tartu maanteel

neil hommikutel, mis nii unised

kui veidi sinisem esmaspäev

Sa korraks peatus ja proovi olla hetkes

ka siis, kui see tundub päris võimatu

seda ilu, mis jääb Sinu silmadesse

ei tohi iial lasta käest

selles pidevas kiiruses

see, mis tähtis, kipub ununema

kui ei leia neid hetki, millal peatuda

ja lihtsalt nautida

sest on vaja ju aega,

millal mõelda mitte millelegi

ja vahel lyyaa käega

sest kõike ei saa ju niikuinii